PÕRGUtki

(kaotasin oma koti küljest märgi kirjaga PÕRGU, mille KUMUst ostsin...wiiraltist siis inspireeritud.)

Kaotasin PÕRGU.
(Oli teine koti küljes kinni.)
Üheainsa hetkega kaotasin ta, uskuge mind!
Nüüd valida võin ainult taeva,
sest maa käib kaasas sammudega
ja käeluudesse on parkund mulda.

Mismoodi ma siis nüüd nende inglitega...
Või talupoegadega, kes mullast kätega leiba murravad...
Ühtede jaoks mul puuduvad tiivad
ja teised naeravad mu kergemeelset unuhõngu.
(Mul ei püsi ju unistades jalad maas!)

Ma tahan oma PÕRGUt!!!!
Kus udukõrbes üksindust hõikasin tühja
ning kajalgi meelest läks vastata.