unerüütlid

unerüütlite armee koputab tasa aknale nende uneliivaga teravaksihutud hellebardid helgivad kuuvalgusest pungil vihmapiiskades kelle hordid rabinal öömustast taevast üksteise järel sees ja kõrval vastu aknalauda maanduvad lõhkedes ja loobudes vaevast tuua kuu pealt tervisi lethe kalda teokarpidest kannuste kõlisedes moodustavad rüütlid auvalve mu voodi ümber ja pakuvad öist mõdumaitselist nestet laskmata läbi ühtegi sakiliste terasäärtega unenägu hommikul lahkuvad nad vaikselt tumedailt soomusrüüdelt tagasipeegelduvad koidukiired siuhkates õhku lõikamas

kuidas teha merd

Ööpäeva tervikuks ma kokku seades,
kild killu järel panen lauale.
Vihm veiniksjoodult laulab, teades...

***
Ja nõnda igas piisas
on minu naha soola,
et kastemärg ja rohi
kõik ühtseks mereks voolab.