vari

Sa oled mu vari, oled alati kohal.
Siis iseenda varjul igatsen suudelda suud.
Otsin asfaldilt su jälge ja tean,
et ümber pöördudes võid seista mu seljataga.
Aga kui sind ühel hetkel poleks?
Siis oleksin sinu võrra kegem.
Ja hoopis olematu.
Tahaksin su kriidiga joonistada maha,
et võiksin su juurde alati tagasi pöörduda,
aga sa raputad vaikides pead. Ei.
Ma kuulan oma varju
ja tunnen ta samme enda kannul.
Miks ta siis ometi ei puuduta?!