öö täis palavikku

Mu silmi justkui pimestaks iha,
kuum-niiske looritet pilk -
ju palavik vallutab liha,
ööl, mis tundub igavik.
Keha on kuum, väriseb tasakesi,
vähkreb õnnetus lootuses
nagu enne puudutusi esimesi,
lamab ärevas ootuses.
Kas vallanud mind armupalavik,
et sõba ei saa silmale?
Hing karjub laial` ilmale:
MUL ON LIHTSALT GRIPP!